Joonis. Eurotsooni liikmete riigivõlg kasvas 2004. kuni 2010. aastal inimese kohta kümneid tuhandeid eurodes. Andmed Eurostat, graafik Virgo Kruve

Kui palju on eurotsooni liikmesriigi elaniku kohta riigivõlga võetud?

Viimase 6 aastaga ehk aastatel 2004. kuni 2010. on kõik eurotsooni kuuluvad riigid tublisti suurendanud oma võlakoormat. Enim on seda teinud Iirimaa, Kreeka, Luksemburg, Saksamaa ja Prantsusmaa. Isegi rohkem kui Portugal, Itaalia või Hispaania.

Joonis. Eurotsooni liikmete riigivõlg kasvas 2004. kuni 2010. aastal inimese kohta kümneid tuhandeid eurodes. Andmed Eurostat, graafik Virgo Kruve
Joonis. Eurotsooni liikmete riigivõlg kasvas 2004. kuni 2010. aastal inimese kohta kümneid tuhandeid eurodes. Andmed Eurostat, graafik Virgo Kruve

Kogu loetelu näeb tekstiliselt välja selline:

1 Iirimaa 22067
2 Kreeka 12414
3 Luksemburg 11142
4 Saksamaa 7824
5 Prantsusmaa 7163
6 Portugal 6896
7 Holland 6433
8 Austria 5766
9 Itaalia 5424
10 Belgia 4890
11 Hispaania 4661
12 Soome 3277
13 Sloveenia 2965
14 Slovakkia 2261
15 Malta 2141
16 Küpros 929
17 Eesti 350

Kui vaadata üldnumbreid, siis Saksamaa riigivõlg oli 2010. aastal 2,07 triljonit eurot. See on ligikaudu sama suur kui 14 riigil kokku: Iirimaa, Portugal, Hispaania, Kreeka, Malta, Luksemburg, Küpros, Sloveenia, Slovakkia, Soome, Austria, Eesti, Belgia, Holland on kokku laenanud 2,34 triljonit eurot. Inimesi on neis 14 riigis kokku 118 miljonit 219 tuhat aga Saksamaal vaid 82 miljonit 531 tuhat. Suhtarv on 1,43 selle 14 riigilise grupi kasuks.

Praegune võlakriis pöörab halvaks unenäoks, sest Saksamaa ja Prantsusmaa on viimase 6 aastaga võlakoorma suurendajate seas olnud 4. ja 5. kohal ning pole põhjust arvata, et nende inimesed on tootlikumad või targemad praegu kriisi sattunud riikidest. Iirimaast räägiti ju meile kui eeskujust ja meie unistasime ka nende Keldi tiigri kombel Põhjamaade tiigriks saamisest. Nagu näeme sellelt graafikult, siis tegelikult sai Iirimaa võlatiigriks. Nad elasid hästi, riik pakkus oma inimestele teenuseid. Eesti riik hoidus laenuraha kasutamisest ja selle pärast ka siit minnakse ning ei tulda tagasi. Vaid 25% siit läinud inimestest tuleb tagasi!


Posted

in

by

Tags: