Balti riikide ostujõud Eurostati andmetel (tabel tec00114) ja Eesti Panga info SKP kohta protsentides (skaala paremal). Graafik: Virgo Kruve

Eestis ostujõud väiksem kui Leedus

Eurostati viimastel korrigeeritud andmetel oli Eesti inimeste ostujõud 2012. aastal 71% Euroopa Liidu keskmisest, leedulastel 72%. Veel 2007. aastal olime meie neist ees 8 protsendi võrra, vastavalt 70 ja 62.

Pärast Isamaa ja Res Publica Liidu ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusse võtmist (Pronksiöö tagajärjel) polnud Eesti majandusel enam muud kui langeda. Läti ja Leedu suutsid veel 2008. aastalgi kasvada, kuid Eestis oli juba SKP langenud 4,2 protsenti (graafikul must joon, skaala paremal pool). Eestil kulus neli aastat taasjõudmiseks tipuga sarnase ostujõuni. Leedul ja Lätil kulus selleks vaid kaks aastat ning nad on praegu selgelt ostujõulisemad kui senise majanduskasvu tipus, vastavalt 8 ja 5 protsendi võrra.

Balti riikide ostujõud Eurostati andmetel (tabel tec00114) ja Eesti Panga info SKP kohta protsentides (skaala paremal). Graafik: Virgo Kruve
Balti riikide ostujõud Eurostati andmetel (tabel tec00114) ja Eesti Panga info SKP kohta protsentides (skaala paremal). Graafik: Virgo Kruve

Arvudele keskendunud Andrus Ansip läks peaministriks olemise ajal lausa selleni, et süüdistas Riigikontrolli ametnikke 13. novembril 2013 Riigikogus meie „edu“ kahtluse alla seadmises. „Siit tuleb välja just see, mida te ütlesite, et väide, nagu eestlaste ostujõud ei oleks jõudnud kriisieelsele tasemele, ei vasta tõele. Seda kinnitab Eurostat.“ Sellega tunnistas siis veel Reformierakonna esimees Ansip, et Eesti on vaid protsendi võrra liikunud lähemale 2007. aasta valimislubadusele „Viime Eesti viie jõukama Euroopa riigi hulka“. Sinna esiviisikusse kuulub Rootsi, kus ostujõud on 125% Euroopa Liidu keskmisest.

Eelolevatel valimistel lubab IRL kõrgemat elatustaset ja uut majanduskasvu. Ene Ergma: „Eesti inimesed väärivad euroopalikku elatustaset. IRL-il on selge plaan, kuidas tõsta inimeste elatustaset üle kogu Eesti.“ Need on sisutühjad sõnad, sest IRL-i valitsuses oleku ajal kukkus Eesti majandus –14,1% ja 2013. aastal oli kasv tühine 0,8%. Inimeste elatustase (ostujõud) pole samuti tõusnud.

Kui majandust saab siseriiklikult mõjutada, siis IRL ja Reform pole seda suutnud alates 2007. aastast. Kui Eesti majanduskasv sõltub välisriikidest, siis pole seost võimule valitud isikutel ega neile makstud palgal. Sel juhul tasuks vältida elamislube müünud või annetustega skeemitanud („Meikarit teinud“) parteisid.

VIRGO KRUVE
MTÜ Eurosaadik


Posted

in

by

Tags: